Ami nia Martires iha Congo
Me.
Maria del Buen Consejo, OP Me. Maria Justa, OP
Me.
Maria Candida, OP Me. Maria Olimpia, OP
“ami
nia dalan mak dalan Maromak nian, se ami mate, ami sei mate, maibe
ami labele husik hela misaun” Missionarias Dominikanas
esperensia ona grasa liman rohan nu’udar martir: saran sira nia
moris ba salvasaun kiak sira nian, tamba Maromak.
Ami
nia Martires nain haat mak:Maria Justa, OP, Maria del Buen Consejo,
OP, Maria candida, OP, no Maria Olimpia, OP, fo sasin ne’ebe klean
tebes katak sira hakbesik – an duni ba ema sira iha knua neba. Sira
nia fidelidade ba Maromak mak hatudu konkretu ba maun alin sira
ne’ebe mak sira tau matan loron ba loron iha hospital hanesan
enfermeira ne’ebe akompanha no eduka ho fiar. Loron no kalan sira
luta makas ba maluk sira ne’e ninia moris, tebes duni sira fo an no
la iha tan dalan seluk preisa duni atu kontinua serbisu ida ne’e
iha hospital labele husik hela fatin ne’e.
Sira
nain haat nee hakuak tebes sira nia vokasaun hanesan Missionaria,
hatama sira nia - ana hanesan ema Congolenses sira hafoin moris tiha
iha situasaun politika ne’ebe kumplikadu iha sosiedade. Misaun iha
sidade Stanleyville loke iha fulan Marsu tinan 1960, no liu tiha
fulan tolu nasaun ne’e deklara ona ninia Independencia husi
Belgica. Situasaun nebe runguranga tebes atu hasoru tamba iha hela
konfujaun, ne’e mak mosu ona funu
manipula
ideolijia. Serbisu iha parte oin – oin paradu hotu , kriji mosu
ona iha nasaun ne’e hodi oho malu, baku malu, tortura hodi hamate
ema barak hanesan chefe local nian no konfrontasaun entre rebelde ho
militar Ita nia martires hasoru nesesidade barak, falta ema tau
matan ba ema moras sira. Ema congolenses sira laran daik tebes halo
sira bele reflete katak; providensia nee existe; wainhira ita ajuda
ema kiak sira ita mos sei hetan recompense. Wainhira ami koalia
dadaun lakleur deit ema mai lori hudi tasak manu no modo, ne’e mak
oinsa Maromak taumatan ba Missionari sira. Iha loron 4 fulan
Augustu kilat tarutu dadaun ona husi mota sorin Congo nian, ne’e
hatudu ona katak rebelled sira besik ona madre sira nia hela
fatin”Stanleyville” la iha ona seguransa diak iha hospital ne’e,
maske situasaun deficil tebes la husik hela moras sira iha hospital
mesak madre sira kontinua serbisu nafatin ho fasilidades nebe sira
iha momentu neba enfermeira hotu tauk atu tama serbisu. Madre sira
nain haat ne’e husu ba sira –an Oinsa mak ita bele husik sira
mesak? Ita husik sira hotu iha ne’e?
Iha
loron 7 fulan Augustu “Simbas” naran kode rebellede nian too ona
iha Stanleyville no kilat musan tama dadaun ona mai. Sira oho hotu
soldadu, komandante polisia no ema sira nebe mak la tama ba sira nia
partidu, hahu kedas loron 14 fulan fulan Setembru missionario balun
kastigu ona iha kadeia too loron 24 fulan Novembru, Missionarios hotu
konsentra an iha sidade. Madre sira nain haat nee hamutuk iha
konventu Franciscana no padre missionario sira iha kantor polisi.
-
Iha loron 24 fulan Novembru, nasaun oin oin hamutuk ho estadus unidos hahu ona prepara atu bele intervein iha problema ne’e. rebellede obriga prisoneiro sira atu sai ba fatin seluk, prisoneiro sira nee mak padre nain 3, irmao nain 5, religiosos nain 15, protestante 1 familia 1 nebe hela iha kuartu seluk. Iha neba sira rona kilat tiru hasoru malu namanas los nomos rona aviaun nia lian. Forca nebe mai husi nasaun seluk buka dalan oinsa atu salva prisoneiros sira ne’e basá sira hare katak susar tebes atu tama too iha komarka ne’e Madre sira ne’e terus los ba sira nebe halo turtura oin – oin no hamoe sira nia dignidade nudar feto, maske nune’e madre sira sei iha forsa atu bele tau matan ba labrik kiik nebe hamutuk ho sira basá labarik sira nee nia inan hetan kanek. Iha loron 25 fulan Novembru, obriga sira atu forma iha linha parede, haketak feto no mane no hahu ona tiru sira hotu. Madre Olimpia no madre Justa molok atu tiru kona sira, sira rua hasai kadeli profisaun nian fo ba irmao Congolense atu bele entrega hela ba sira nia familia. Sira mos continua reza terso no consola malu e suporta malu, hodi lao tuir Cristo nia terus to’o mate. to’o tuku 8:00 kalan, ema at sira haruka sira forma linha Simba sira tiru ida-ida balun mate fatin balun dada iis los hodi husik too mate rasik. Iha loron 25 fulan Novembro hakotu sira nia iis ho kilat musan. Tebes duni madre sira halo solidariedade boot atu bele terus hamutuk ho ema Africano sira ne’e no sira nia ran la fakar saugate deit. Ami sente responsabilidade ba sira nia rikusoin ne’e nomos hanesan bispo Mee Muzihirwa nia lifuan: dalan diak atu hanoin sira mak kontinua kuda nafatin fini diak hanesan Martires sira ne’e. ita hakarak kontinua nafatin haburas domin ne’e ba Africano sira iha sira nia luta no mehi ba liberdade, justisa no dame iha futuru.
Sira
nia liafuan ikus: ami kontinua reza ba imi
Congolenses
Obrigado
wain ba exemplo sacrifisio ho pasensia hodi saran an tomak ba Maromak
ninia reino iha Congo.